Õlipaberist vihmavari

Õlipaberist vihmavari on üks vanimaid hiinlaste traditsioonilisi esemeid ning on levinud ka teistesse Aasia osadesse, näiteks Koreasse, Vietnami, Taisse ja Jaapanisse, kus sellel on välja kujunenud kohalikud iseärasused.

Traditsioonilistes Hiina pulmades katab kosjasobitaja pruudi sedaanist väljudes punase õlipaberist vihmavarjuga, et kurje vaime eemale hoida. Hiina mõjutustel kasutati õlipaberist vihmavarje ka iidsetes pulmades Jaapanis ja Ryukyu impeeriumis.

Eakad eelistavad lillasid vihmavarje, mis sümboliseerivad pikaealisust, ja valgeid vihmavarje kasutatakse matustel.

Usulistes pidustustes on tavaline näha ka õlipaberist vihmavarje, mida kasutatakse varjualustena mikoshi'l (kaasaskantav pühamu), mis on täiuslikkuse ja päikese ja vihma eest kaitse sümbol, aga ka kaitse kurjade vaimude eest.

Tänapäeval on enamik igapäevaelus kasutatavatest vihmavarjudest välismaised ja neid müüakse enamasti kunstiteoste ja suveniiridena turistidele. Jiangnanis kasutatav klassikaline õlipaberist vihmavarjude valmistamise protsess on samuti õlipaberist vihmavarjude esindaja. Fenshui õlipaberist vihmavarjude tehas on ainus säilinud paberist vihmavarjude tootja Hiinas, mis säilitab traditsioonilise tungõli ja kivitrüki käsitöö ning Fenshui õlipaberist vihmavarjude traditsioonilist tootmistehnikat peavad eksperdid „Hiina rahvapärase vihmavarjukunsti elavaks fossiiliks“ ja ainsaks „riiklikuks immateriaalseks kultuuripärandiks“ õlipaberist vihmavarjude tööstuses.

2009. aastal nimetas Kultuuriministeerium Fenshui õlipaberist vihmavarjude kuuenda põlvkonna järeltulija Bi Liufu riikliku vaimse kultuuripärandi projektide esinduslikuks pärijaks, saades seega Hiina ainsaks käsitsi valmistatud õlipaberist vihmavarjude esinduslikuks pärijaks.